Meie klassiõhtu kujunes plaanipäraselt, ainult aega jäi puudu. Oleks tahtnud veel mängida. Järgmine kord pühendame vähem aega söömisele ja rohkem aega mängudele :) Kuid pole kerge lauast lahkuda, kui laud head-paremat täis! Õnneks saime vahepeal kõhtu tühjemaks raputada tantsides.
Jänkule pimedast peast sabapanek oli lõbus ülesanne. Mis siis, et mõni saba valele jänkule või hoopis mujale pandud sai. Lõngakera edasiandmine ühe lapse lõua alt teise lapse lõua alla pole üldse lihtne, eriti, kui käsi kasutada ei tohi!
Viktoriinis olid parimad need, kes viimases eesti keele tunnis eriti tähelepanelikud olid ja kes ka muidu koolimajas silmad-kõrvad lahti hoiavad. Enamus teadsid, mis marki on õpetaja auto, kuid meie klassi numbrit, mida iga päev ukse küljes näha saab, teadsid vaid üksikud. Lihtne pole ka arvata, kus võiks elada meie kooli direktor Arvo Sarapuu. Parim vastus oligi-koolis!
Viktoriin toimus sõbraga paaris ning parimatena tasavägised 13 punkti teenisid Dravol-Eneli ja Aron-Andero. Hurraa võitjatele!
Õnneloos on õnne mäng! Nii see juba kord on. Kes sai soovitud asja, oli õnnelik. Kes ei saanud, siis ehk veab järgmine kord paremini!
Lemmikmäng oli kõigil "Pikk nina". Ninad olid vahepeal päris-päris pikad ja nalja sai palju!
Kõik lapsed olid väga-väga tublid ja sõbralikud! Aitäh vanematele ja lastele endile meie rikkaliku ja maitsva toidulaua eest. Esmaspäeval jätkame söömisega, sest nii palju jäi üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar